Sunday, August 17, 2014

Unustuste sadam.

Mul polnud plaanis sinna sattuda.Poleks vist tahtnudki.Nädalataguse "superkuu"tõusu jaoks head võttekohta otsides suundusin Heltermaa-Sarve kanti.Ja järsku olin eneselegi märkamatult kohal.Lihtsalt jalutasin mööda paeklibust randa kohale.Sarve sadam.Seisan keset sadamaplatsi nagu puuga pähe saanud.Vaikus seltsiliseks.Lapsena veetsin seal palju aega,sealt käisime isaga kalal,iga kadakatagune sai poisikese mängude käigus läbi uuritud.
Vaikus..Isegi naerukajaka kõkutamist pole kuulda.Kõik tuli vaimusilmas meelde.Paadimootorite popsumine,meeste hõiked ja vastastikkune hiidlaslik lõõpimine.Sadamalõhn,segu tõrvast,kalast,mootoriõlist ja jumal teab millest veel.Randa kuivama tõmmatud seisevnoodad ja mõrrad,korralikult hunnikusse laotud mõrravaiad.Nüüd vaid unustus.Paar lõhki kuivanud paati,lagunenud paadisild,viltuvajunud elektripostid ja aastaid avamata tabalukk väraval.Ja vaikus,mis lausa kõrvadele hakkab.See vaikus ei mahu pähe.Nagu kalmistul.Lasen vaikselt jalga,eravaldus ikkagi,mis siis et ühtegi keelusilti (veel)ees ei ole.