Aovalgus
joonistab merele
oranžpunaseid pilvi,
hetke sygavrohelisi smaragde-
seda kõike lihtsalt PEAB tabama.
Isegi siis,kui aega ei ole.
Taeva violetõhetusest sünnib
uue päeva IME
Tänulikkus.
Just TÄNA on kell
nii palju,kui me vaid
ise arvame ta olevat.
Ei köida meid
elumere kirev kude.
Ajavoog,
Sinu südametule valgel
ahmin endasse
hullutavat kireleeki,
mis valgustab piisavalt
mu käänulist teed.
Külmaks jätab mind
elektriturg.
Ja selja taha jääb
MAAILMA LIBE TEESKLUS.
Mare Murumets
No comments:
Post a Comment